Mustikapannkoogid lääne moodi

Internet on saatanast, eriti Pinterest.com
Muudkui kolad blogist blogisse ja nii võib suisa ajataju kaotada. Reedel sattusin jälle kolamisringile ja panin huvitavaid retsepte tallele. Kuna pannkooke meie peres ikka läheb, satus ka üks selline arvutisse ning täna hommikul sai juba ära proovitud.
Koostis erineb kõvasti minu arusaamisest pannkookidest, aga ega ma pole varem neid retsepti järgi teinud ka, ikka eesti vanaemade tarkus. Taigen sai rasvasem ja paksem kui tavaliselt.

Niisiis koostis:

Suur pakk kohvikoort (minu üllatuseks oli seal juba kirjas 380 ml)
2 suurt muna
60 g hapukoort (vist umbes 4 spl)
3 spl sulatatud võid
4 dl jahu
1 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl soodat
2 spl suhkrut
lusikaotsaga soola
2-2,5 dl mustikaid (värskeid või külmutatuid)
õli praadiliseks

Klopi munad suhkruga läbi, lisa kohvikoor ja hapukoor ning vaja jahuga segatud kuivainete hulka, viimasena lisa või ning mustikad. Küpseta lusikapannkoogid ning söö soojalt ja suhkruga. Nämma.

Jätkub neljale.

Lugu sellest, kuidas ma ise vorste tegin

Mõte see asi käsile võtta tuli juba mõnda aega tagasi lugedes Isetegija foorumist teiste vorstiteost. Ainult kust saada soolt? Foorumis soovitati keskturgu. No ei satu oma kahe lapsega sinna kuidagi, kuni ühel lumisel detsembrikuu päeval tegin jala pika kaubaringi linnas ja nagu muuseas viis see mööda ka keskturust ning õigel hetkel tuli meelde ka soov soolt osta. Ja tõesti seal seda oligi: 5 euro eest vaakumpakis 15 meetrit soolatud ja külmutatud Rakveres toodetud soolt ja 3.90 eest mingit kodusemat. Võtsin kindluse mõttes selle soovitatud esimese, pole sellist asja ju enne näinud ka.

 

15 meetrit sea käärsoolt ligunemas.

Kodus sulatasin ja leotasin, sest soola on sinna lahkelt vahele pandud. Kui tuttavatele vorstiteost rääkisin, oli reaktsioon tihti väkk ja eks omalgi oli selle soole nägemine-katsumine esialgu harjumatu, aga inimene harjub kõigega. Täidiseks ostsin Nõmme turult  vähese pekiga hakkliha. Müstiline on see, et võib valida pekita ja vähese pekiga seahakkliha vahel, kusjuures mõlemal juhul on see tegelikult olematu pekiga võrreldes ükskõik millise poest ostetud seguhakklihaga. Aga pekk on oluline, räägitakse, et suisa 30% peab seda igal juhul olema. Ja eks see õige ole, aga sellest hiljem.

Praadisin ka kaks suurt sibulat klaasjaks ning mõned küüslauguküüned, ajasin need läbi hakklihamasina. Soovitatakse kõik isegi kaks korda masinast läbi ajada, sest mass peab võimalikult ühtlane olema. Kuna minul on harilik vändaga masin, siis on see üsna tüütu. Panen segu hoopis köögikombaini ja lasen terava teraga läbi. Panin sinna ka soola, pipart ja ohtralt punet, mida minu mäletamist mööda vorstirohuks kutsutakse.  Segan väikeste portsude kaupa, sest minu tubli pisike köögikombain palju korraga ei jaksa.

 

Lehtri ja vorsti stiilinäide

Tavalisest lehtrist ei tulnud segu muidugi läbi, seega lõikasin Coca-cola pudeli katki. Töötab imeliselt. Soole lõikasin juppideks. Tagantjärele võin öelda, et meeter on täiesti paras. Ei ole liiga lühike ega liiga pikk. Soole pudelisuule ajamine on ka tükk tööd, aga kui sool on liiga pikk, siis see lihtsalt ei mahu sinna ära. Lusikaga pressides läheb segu imelihtsalt soolde, venib ise oma raskusega ilusti järele ja liiga täis toppida ei tohi …. ainult õhku mina sealt välja ei saa. Ikka lipsab teine sisse. Viimasel korral tegin juba nõelaga ülbelt augud sisse. Ega see hea mõte ole, sest see paljukiidetud pekk tuleb sealt siis välja. Vorstide otsad olen sidunud niidiga. Niisama sõlm kipub kergesti lahti tulema.

 

Kilost hakklihast, kruupidest ja paarist sibulast saab just nii palju vorsti.

Edasi sõlmed sisse, plaadile ja ahju. Olen küpsetanud 200 kraadi juures tund aega, vahepeal külge keerates. Mingil hetkel võib need juba üksteise küljest lahti ka lõigata, on lihtsam keerata.

Esimesed vorstid said kõvad, tugeva pune maitsega, aga imehead. Maitse on siiani suus. Kuna lastele tugevad maitsed kahjuks ei meeldi, olen seda edaspidi vähem pannud, see-eest kasutanud paprikapulbrit. Ise tahaks üldse vürtsikamat suutäit saada.

 

Aga pehmuse huvides olen nüüd kasutanud segu, milles on kilo pekise seahakkliha kohta ka pool kilo kanaliha. Saavad pehmemad küll. Proovin ka keedetud kruupe, aga need ei andnud mingit tulemust. Võimalik, et tegin midagi valesti ja peaksin uuesti proovima.

Nüüdseks olen siis teinud kolm suurt plaaditäit vorsti ja soolt on veel kapis küll. Edaspidi tuleb minna Saksa saitidele tõeliseid vorstiretsepte otsima. Nämmm!

Kartul ja hakkliha pannil

Koogijutule vahele natuke söögijuttu.

Elu kahe väikese lapsega on söögi mõistet meie majas kõvasti kahandanud - vaja on midagi,  mis saab kiiresti valmis ja sisaldab piiratud valikut toiduaineid, no käed ja nõud võiks ka võimalikult puhtaks jääda. Kuigi omad alati kindlapeale minekud on välja kujunenud, on siiski tihti pea tühi. Eilegi kolasin lihtsalt Toidutares ja leidsingi. Linki ei hakka otsima, sest tegu on juba kerge omaloominguga. Lahe mögin, mille koostisega saab mängida edaspidi veel ja veel. Proovida porgandit ja teisi maitseaineid. Muna võiks ka võib-olla 2 panna. Asi oli pehme, aga laiali ei pudisenud. Võimalik, et maitse asi.

Võtsin:

500 g segahakkliha (võiks edaspidi proovida vähemrasvasega)
500 g toorest kartulit 2 viilu röstsepikut

1 muna

1 küüs küüslauku
1 sibula
Natuke (1 dl) hapukoort
Soola, paprikapulbrit

Kartuli ja sibula riivisin köögikombainiga, köögikombainis segasin ka kõik ained kokku. Panin lusikaga pätsid pannile ning praadisin kergelt mõlemalt poolt pruuniks, pärast veel 10 minutiks 200-kraadisesse ahju järelküpsema.

Kõrvale suur kuhi toorsalatit.

Pilti ei ole, sest kõik sai kohe otsa.

Kookosega rabarberi-purukook

Tere, üle pika aja. Lapsed ei ole seda toidublogi pidamist pea terve aasta juba soosinud. Nüüd proovin vaikselt uuesti ree peale saada.

Seekord katsetasin jälle vana lemmikut purukooki. Kasutasin ära kapis seisnud kohupiimad ning rabarberi, uue lisandina proovisin kookoshelbeid. Tulemus on krõmps ja suhteliselt kesise maitsega. Edaspidi proovin terve paki kookoshelvestega, aga seekord siis niimoodi.

 Põhi:

150 g võid

1 dl suhkrut

4 dl nisujahu

1 tl küpsetuspulbrit 

Täidis:

5 dl rabarberi tükke

2 sl suhkrut 

Kohupiimamass:

2 pakki (Ricota) kohupiima

1 dl hapukoort

1,5 dl suhkrut

3 muna

2 tl vaniljesuhkrut

50 g kookoshelbeid

Segan rabarberikuubikud suhkruga ja jätan seisma.

Segan köögikombainis põhja koostisained purujaks massiks.

2/3 sellest puistan  küpsetuspaberiga vooderdatud 30x20 cm vormi põhja.

Peale panen rabarberikuubikud.

Mikserdan kohupiima, kookoshelbed, suhkrud, hapukoore ja munad ühtlaseks massiks ning valan vormi.

Kõige peale läheb ülejäänud puru.

Küpsetan 200 kraadi juures 40 minutit.

Muraka-juustukook

Selleks, et midagi kirja panna, on vaja aega. Süüa teen iga päev, küpsetan tihti, aga kirjutamiseks aega enam üle ei jää, pane või blogi paremate aegade saabumiseni kinni. Aga täna veel siiski üks minu viimase aja menuk. Väga maitsev ja üli-lihtne teha ka. Panen kirja nii, nagu mina tegin.

Allikas: Lia Virkus, Angeelika Kang, Juustukoogid (2008)

Põhi:
100 g Digestive küpsiseid
50 g võid
1 tl fariinsuhkrut

Täidis:
400 g maitsestamata toorjuustu
2 muna
1 dl suhkrut
1 tl vanillsuhkrut

Peale:
500 g paksu hapukoort
0,5 dl suhkrut
2 tl vanillsuhkrut

Kate:
200 g murakaid, muraka toormoosi või murakakeedist
0,5 dl õuna- või apelsinimahla
3 tl želatiini
0,5 tl murakalikööri (minul sorts Amarettot)

1. Purusta küpised ja sega juurde fariinsuhkur ning sula või. Suru segu küpsetuspaeriga vooderdarud koogivormi põhja.
2. Sega toorjuust, munad, vanillsuhkur ja suhkur, vala põhjale ning küpseta 200-kraadises ahjus 20 minutit.
3. Tõsta välja ja jahuta pool tundi.
4. Sega hapukoor suhkrutega, määri segu koogile ja küpseta 200-kraadises ahjus veel 10 minutit.
5. Võta ahjust ja jahuta täielikult.
6. Pane želatiin mahlaga paisuma, sulata veevannil ja lisa murakasegule. Määri koogile ja hoia enne serveerimist vähemalt 5 tundi külmas.

PS! Murakasegu asemel võib koogil kasutada ka ükskõik millist toormoosi või tarretist.

Broileri-kukeseene plaadipirukas

Täna paneks kirja, kuidas ma teen soolast pärmitaignat näiteks plaadipirukatele, sest enda meelest olen ma välja töötanud suhteliselt kerge ja kiire meetodi.

Taigen:
25 g (pool pakki) pärmi
1 tl soola
1 muna
1 tl suhkrut
250 ml vett
50 ml õli
500 g jahu

Murendan pärmi kaussi ja hõõrun soolaga vedelaks. Lisan muna, suhkru, käesooja vee, õli ning kõige lõpuks jahu. Taigen ei tule väga paks. Siis panen selle praeahju 50-70 kraadi juurde kerkima ning vähemalt poole tunniga on see plaadilepanekuks kõlblik. Plaadile laiali ajan taigna kahe märja käega.

Katteid võib olla igasuguseid. Kuna ostan tavaliselt poest maitsestamata broileri, millest peale küpsetamist jätkub mitmeks päevaks, siis tänane plaadipirukas tuleb selline:

Kate:
1 sibul
300 g kukeseeni
300 g küpsetatud broileriliha
1 karp sulatatud juustu (täna olude sunnil sinihallitusjuustumaitseline)
võid praadimiseks
sool

Praen pannil sibularõngad ja seened, lisan kana ja sulatatud juustu ning rohkem ei prae. Laotan katte taignale ja küpsetan 200 kraadi juures 20 minutit.

Suitsukana täidisega ahjupannkook

Üks minu viimase aja avastusi on ahjupannkook, mis kuulub loomulikult valdkonda “teeb ennast ise” ehk laste kõrvalt hea teha. Täidiseid saab varieerida, aga siin siis seekord suitsukanatäidis. Ka meie peretoiduga pirtsakas kahene laps sööb seda hea meelega.

Jätkub kolmele.

Taigen:
4 dl vett, piima või vee ja piima segu
3 muna
0,3 dl õli
2,6 dl jahu

Täidis:
1 karp (200 g) toorjuustu
1 suurem suitsutatud kanakoib
3 (punast) sibulat
tükike võid praadimiseks
soola

Kõigepealt klopi pannkoogitaigna ained ühtlaseks ja jäta tunniks seisma, et jahu saaks paisuda.
Siis puhasta ja tükelda sibul ning kana.
Prae sibul võis, lisa kanatükid ja toorjuust, maitsesta soolaga.
Vala taigen ahjuplaadile ja küpseta 200 kraadi juures 30 minutit.
Määri peale täidis ja keera rulli.

Soovi korral võib veel riivjuustu peale raputad ning panna veel hetkeks ahju.

Kõrvale sobib hapukoor ja toorsalat.