Saturday, January 19, 2013
Porgandisalatid
1 suurem küüslauguküüs (ka need on maal ise kasvatatud ja
kipuvad hiigelsuureks klassifitseerima)Hea majoneesi ja hapukoore segu
Porgand ja juust riivida, küüslauk purustada pressiga. Kaste
peale ja valmis. Soola ei lisa.
Lisaks meeldib mulle porgandi-mädarõika salat, kus riivitud
porgandi sisse segan maitse järgi mädarõigast ja hapukoort.
Lastele kahjuks meeldib ainult see herne oma ja neid võiks seal
sees ikka palju olla.
Sunday, January 6, 2013
Mustikapannkoogid lääne moodi
Internet on saatanast, eriti Pinterest.com
Muudkui kolad blogist blogisse ja nii võib suisa ajataju kaotada. Reedel sattusin jälle kolamisringile ja panin huvitavaid retsepte tallele. Kuna pannkooke meie peres ikka läheb, satus ka üks selline arvutisse ning täna hommikul sai juba ära proovitud.
Koostis erineb kõvasti minu arusaamisest pannkookidest, aga ega ma pole varem neid retsepti järgi teinud ka, ikka eesti vanaemade tarkus. Taigen sai rasvasem ja paksem kui tavaliselt.
Niisiis koostis:
Suur pakk kohvikoort (minu üllatuseks oli seal juba kirjas 380 ml)
2 suurt muna
60 g hapukoort (vist umbes 4 spl)
3 spl sulatatud võid
4 dl jahu
1 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl soodat
2 spl suhkrut
lusikaotsaga soola
2-2,5 dl mustikaid (värskeid või külmutatuid)
õli praadiliseks
Klopi munad suhkruga läbi, lisa kohvikoor ja hapukoor ning vaja jahuga segatud kuivainete hulka, viimasena lisa või ning mustikad. Küpseta lusikapannkoogid ning söö soojalt ja suhkruga. Nämma.
Jätkub neljale.
Muudkui kolad blogist blogisse ja nii võib suisa ajataju kaotada. Reedel sattusin jälle kolamisringile ja panin huvitavaid retsepte tallele. Kuna pannkooke meie peres ikka läheb, satus ka üks selline arvutisse ning täna hommikul sai juba ära proovitud.
Koostis erineb kõvasti minu arusaamisest pannkookidest, aga ega ma pole varem neid retsepti järgi teinud ka, ikka eesti vanaemade tarkus. Taigen sai rasvasem ja paksem kui tavaliselt.
Niisiis koostis:
Suur pakk kohvikoort (minu üllatuseks oli seal juba kirjas 380 ml)
2 suurt muna
60 g hapukoort (vist umbes 4 spl)
3 spl sulatatud võid
4 dl jahu
1 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl soodat
2 spl suhkrut
lusikaotsaga soola
2-2,5 dl mustikaid (värskeid või külmutatuid)
õli praadiliseks
Klopi munad suhkruga läbi, lisa kohvikoor ja hapukoor ning vaja jahuga segatud kuivainete hulka, viimasena lisa või ning mustikad. Küpseta lusikapannkoogid ning söö soojalt ja suhkruga. Nämma.
Jätkub neljale.
Thursday, January 3, 2013
Lugu sellest, kuidas ma ise vorste tegin
Mõte see asi käsile võtta tuli juba mõnda aega tagasi
lugedes Isetegija foorumist teiste vorstiteost. Ainult kust saada soolt?
Foorumis soovitati keskturgu. No ei satu oma kahe lapsega sinna kuidagi, kuni
ühel lumisel detsembrikuu päeval tegin jala pika kaubaringi linnas ja nagu
muuseas viis see mööda ka keskturust ning õigel hetkel tuli meelde ka soov
soolt osta. Ja tõesti seal seda oligi: 5 euro eest vaakumpakis 15 meetrit
soolatud ja külmutatud Rakveres toodetud soolt ja 3.90 eest mingit kodusemat. Võtsin
kindluse mõttes selle soovitatud esimese, pole sellist asja ju enne näinud ka.
Aga pehmuse huvides olen nüüd kasutanud segu, milles on kilo
pekise seahakkliha kohta ka pool kilo kanaliha. Saavad pehmemad küll. Proovin
ka keedetud kruupe, aga need ei andnud mingit tulemust. Võimalik, et tegin
midagi valesti ja peaksin uuesti proovima.
Nüüdseks olen siis teinud kolm suurt plaaditäit vorsti ja soolt on veel kapis küll. Edaspidi tuleb minna Saksa saitidele tõeliseid vorstiretsepte otsima. Nämmm!
15 meetrit sea käärsoolt ligunemas.
Kodus sulatasin ja leotasin, sest soola on sinna lahkelt vahele
pandud. Kui tuttavatele vorstiteost rääkisin, oli reaktsioon tihti väkk ja eks omalgi oli selle soole nägemine-katsumine esialgu harjumatu, aga inimene harjub kõigega. Täidiseks ostsin Nõmme turult vähese pekiga hakkliha. Müstiline on see, et võib
valida pekita ja vähese pekiga seahakkliha vahel, kusjuures mõlemal juhul on
see tegelikult olematu pekiga võrreldes ükskõik millise poest ostetud
seguhakklihaga. Aga pekk on oluline, räägitakse, et suisa 30% peab seda igal
juhul olema. Ja eks see õige ole, aga sellest hiljem.
Praadisin ka kaks suurt sibulat klaasjaks ning mõned
küüslauguküüned, ajasin need läbi hakklihamasina. Soovitatakse kõik isegi kaks
korda masinast läbi ajada, sest mass peab võimalikult ühtlane olema. Kuna minul
on harilik vändaga masin, siis on see üsna tüütu. Panen segu hoopis
köögikombaini ja lasen terava teraga läbi. Panin sinna ka soola, pipart ja
ohtralt punet, mida minu mäletamist mööda vorstirohuks kutsutakse. Segan väikeste portsude kaupa, sest minu tubli
pisike köögikombain palju korraga ei jaksa.
Lehtri ja vorsti stiilinäide
Tavalisest lehtrist ei tulnud segu muidugi läbi, seega
lõikasin Coca-cola pudeli katki. Töötab imeliselt. Soole lõikasin juppideks.
Tagantjärele võin öelda, et meeter on täiesti paras. Ei ole liiga lühike ega
liiga pikk. Soole pudelisuule ajamine on ka tükk tööd, aga kui sool on liiga
pikk, siis see lihtsalt ei mahu sinna ära. Lusikaga pressides läheb segu imelihtsalt
soolde, venib ise oma raskusega ilusti järele ja liiga täis toppida ei tohi …. ainult
õhku mina sealt välja ei saa. Ikka lipsab teine sisse. Viimasel korral tegin
juba nõelaga ülbelt augud sisse. Ega see hea mõte ole, sest see paljukiidetud
pekk tuleb sealt siis välja. Vorstide otsad olen sidunud niidiga. Niisama sõlm kipub kergesti lahti tulema.
Kilost hakklihast, kruupidest ja paarist sibulast saab just nii palju vorsti.
Edasi sõlmed sisse, plaadile ja ahju. Olen küpsetanud 200
kraadi juures tund aega, vahepeal külge keerates. Mingil hetkel võib need juba
üksteise küljest lahti ka lõigata, on lihtsam keerata.
Esimesed vorstid said kõvad, tugeva pune maitsega, aga
imehead. Maitse on siiani suus. Kuna lastele tugevad maitsed kahjuks ei meeldi,
olen seda edaspidi vähem pannud, see-eest kasutanud paprikapulbrit. Ise tahaks
üldse vürtsikamat suutäit saada.
Nüüdseks olen siis teinud kolm suurt plaaditäit vorsti ja soolt on veel kapis küll. Edaspidi tuleb minna Saksa saitidele tõeliseid vorstiretsepte otsima. Nämmm!
Subscribe to:
Posts (Atom)